Skip to main content

Mais Sisukord Ajalugu | Alamliigid | Morfoloogia | Kasvukohad ja -tingimused | Paljunemine | Maisi kultiveerimine | Kasutamine | Harilik mais Eestis | Toiteväärtus ja biokeemiline koostis | Mais kultuuris | Vaata ka | Viited | Navigeerimismenüü""Harilik mais""Maize in human nutrition""Food and Agriculture Organization of the United Nations""„Head ja palju!” – Maisikampaania Nõukogude Eestis""Rohtsete energiakultuuride uuringud""""USDA National Nutrient Database""Mais

TeraviljadKõrrelised


botaanilinekõrrelistesugukondamaisiperekondateraviliLinnaeusKesk-AmeerikastTeotihuacanistPuebloMehhikosmaiadeasteekidetsivilisatsioonisKanadaniArgentinaniAmeerika15. sajandilintrodutseeritiHispaaniaEuroopasseVahemere maades1980. aastatelGuatemalassortekõrrelinekõrresäsigavõrsedTõlvikuidemasõisikutestisasõisikudjuurestikpolaaraladkõrgmäestikudKasvuperioodiõhutemperatuurKaspia merePeruuAndidesmuldadelühekojalineTolmleminetuuleriisinisusaagikusAustriasUSAPrantsusmaaKanadaSaksa FVKreekasItaaliaUngarimaisikombainidhekseldavadbiogaasisilomaisijahumaisihelbeidloomasöötapiiritusttangumaisitärklistsiirupitleibamaniokijahusuhkrumaisitõlvikuidköögiviljana1835Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis1885Sangaste1895Rooma mõisashaljasmassiLõuna-EestisTartu Ülikooli Taimebioloogia KatsejaamasEesti kliimaNikolai RootsirehekartuligaNSV LiiduNikita Hruštšov1953EKPJohannes KäbinEesti põllumajanduse19551962ikaldus19631964AngolaGrenadaKeeniaMosambiigiSambia vapil1992Roheneemesaarte vapilMoldaavia NSV vapilHorvaatialipasereversil1993Stephen KingnovelliMaisi lapsedõudusfilmile












Mais




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Mais (perekond)
.mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;text-align:left.mw-parser-output .infobox.borderedborder-collapse:collapse.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered thborder:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless thborder:0.mw-parser-output .infobox.sisterprojectwidth:20em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.standard-talkborder:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered thborder:1px solid #c0c090.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow thborder:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow thborder:0;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.geographyborder-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow thborder:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow thborder-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable thborder:0;padding:0















Harilik mais

Illustration Zea mays0 clean.jpg

Taksonoomia
Riik
Taimed Plantae

Hõimkond
Õistaimed Magnoliophyta

Klass
Üheidulehelised Liliopsida

Selts
Kõrreliselaadsed Poales

Sugukond
Kõrrelised Poaceae

Perekond
Mais Zea

Liik
Harilik mais

Binaarne nimetus

Zea mays
Linnaeus
Sünonüümid



  • Euchlaena mexicana Schrad.


  • Zea alba Mill.


  • Zea amylacea Sturtev.


  • Zea amylesaccharata Sturtev.


  • Zea cryptosperma Bonaf.,


  • Zea curagua Molina

  • Zea erythrolepis


  • Zea glumacea Larrañaga


  • Zea indentata Sturtev.


  • Zea indurata Sturtev.


  • Zea japonica van Houtte


  • Zea macrosperma Klotzsch


  • Zea mucronata Vilmorin


  • Zea rostrata Bonaf.


  • Zea saccharata Sturtev.


  • Mays vulgaris Seringe


  • Mays zea Gaert.


  • Thalysia mays Kuntze


  • Zea americana Mill.


  • Zea segetalis Salisb.


  • Zea tunicata (St-Hilaire) Sturtev.


  • Zea vulgaris Miller.[1]


Mais (botaaniline nimi harilik mais; teaduslik nimetus Zea mays) on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili.


Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Linnaeus.




Sisukord





  • 1 Ajalugu


  • 2 Alamliigid


  • 3 Morfoloogia


  • 4 Kasvukohad ja -tingimused


  • 5 Paljunemine


  • 6 Maisi kultiveerimine


  • 7 Kasutamine


  • 8 Harilik mais Eestis


  • 9 Toiteväärtus ja biokeemiline koostis


  • 10 Mais kultuuris


  • 11 Vaata ka


  • 12 Viited




Ajalugu |




Maisipõld Liechtensteinis


Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kasvatama umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.[2]


Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemalas.[3]



Alamliigid |


Harilikust maisist on aretatud palju sorte, mida rühmitatakse mitmeks alamliigiks:[1]



  • hammasmais (Zea mays L. subsp. mays) – Indentata rühm


  • paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais (Zea mays L. subsp. mays) – Everta rühm


  • kõva mais ehk ränimais (Zea mays L. subsp. mays) – Indurata rühm


  • suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Saccharata rühm


  • sõklamais (Zea mays L. var. tunicata Larrañaga ex A.St.Hil.)


  • tärklismais (Zea mays L. subsp. mays) – Amylacea rühm


  • tärklise-suhkrumais (Zea mays L. subsp. mays) – Amyleasaccharata rühm


  • vahamais (Zea mays L. subsp. mays) – Ceratina rühm.


Morfoloogia |




Isasõisikud




Maisitõlvikud




Silo valmistamine




Maisiteratooted


Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3, harva kuni 6 m kõrgeks. Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili.


Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga. Soodsate kasvutingimuste korral on kõrrel ka külgvõrsed.[4]


Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on maisitaimel 1–4[4]. Tõlvik on tavaliselt 10–25, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200–400, harva kuni 1000 seemet. Seemne mass on 190–400 mg[2]. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne.


Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida.



Kasvukohad ja -tingimused |


Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25–30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ja kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel.



Paljunemine |


Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil.



Maisi kultiveerimine |


Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt. Kaalu poolest ületab maailma maisitoodang riisi ja nisu toodangu. 2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, maisipõldude pindala oli 159,5 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra.[5]


Aastail 1969–1971 oli maisi saagikus kõige suurem Austrias (55,5 ts/ha). Järgnesid USA (51,6 ts/ha), Prantsusmaa (51,5 ts/ha), Kanada (50,8 ts/ha) ja Saksa FV (50,5 ts/ha). Maailma keskmine oli 25,4 ts/ha.[6]


1983. aastal oli maisi saagikus kõige suurem Kreekas (95,9 ts/ha). Järgnesid Itaalia (70,7 ts/ha), Austria (69,9 ts/ha), Ungari (65,5 ts/ha) ja Prantsusmaa (63,2 ts/ha). Maailma keskmine oli 28,0 ts/ha.[6]


Maisi koristamiseks on välja töötatud maisikombainid. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine Hersonets, mille tootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h.[7]



Kasutamine |


Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm.


Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult.



Harilik mais Eestis |


Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835. aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834–1839[4]. 1885. aastal kasvatati maisi Sangaste, 1895. aastal Rooma mõisas[8]. Põhiliselt kasvatati haljasmassi, Lõuna-Eestis loodeti saada ka teri[8].


Maailmasõdade vahelises Eestis uuriti maisikasvatust Tartu Ülikooli Taimebioloogia Katsejaamas. Katsed näitasid, et Eesti kliima on maisi jaoks liiga heitlik, sageli jäi suvi külmaks. Tehtud tööst kokkuvõtte teinud Nikolai Rootsi leidis, et maisilt ei tasu Eestis igal aastal teri oodata, peale selle oleks vaja sügisel tõlvikuid kunstlikult, rehe all kuivatada, aga tärklisetoodangus ei suudaks mais sellegipoolest kartuliga võistelda. Üksnes silokultuurina olevat tal tulevikku.[8]


Laialdasem maisi kasvatamine algas pärast seda, kui NSV Liidu juhiks sai Nikita Hruštšov. 1953. aasta oktoobris EKP pleenumil käsitles Johannes Käbin maisikasvatust Eesti põllumajanduse prioriteetse suunana. 1955 oli maisipõldude kogupindala 33 000 ha. Siiski selgus üsna pea, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ja seetõttu kasvatati maisi peamiselt haljasmassi saamiseks, mida kasutatakse loomasöödana või silo valmistamiseks. 1957. aastal oli maisipõldude pindala ainult 3800 hektarit, aga 1961. aastal 33 000 ha.[8]


Pärast seda, kui maisisaak 1962 külma ja vihmase suve tõttu ikaldus, hakkas maisikasvatus kogu NSV Liidus oma menu kaotama. 1963. aasta detsembris tunnistas Hruštšov partei pleenumil, et teraviljakultuurina on mais NSV Liidus perspektiivitu, aga pidas vajalikuks seda silokultuurina.[8] Maisi kohustuslik viljelemine lõpetati pärast seda, kui Hruštšov 1964 kõigist ametitest tagandati.


1980. aastatel oli maisipõldude pindala 5–6 tuhat hektarit[4]. Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 12–15 t/ha.[9]



Toiteväärtus ja biokeemiline koostis |


Toiduks tarvitatava suhkrumaisi värskelt valminud terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites.







































Suurimad tootjad 2012. aastal[5]
RiikToodang,
tonnides		Osakaal,
%

USAUSA
273 820 06631,4

HiinaHiina
205 614 00023,6

BrasiiliaBrasiilia
71 072 8108,1

IndiaIndia
22 260 0002,6

MehhikoMehhiko
22 069 2542,5

ArgentinaArgentina
21 196 6372,4

UkrainaUkraina
20 961 3002,4

IndoneesiaIndoneesia
19 387 0222,2

PrantsusmaaPrantsusmaa
15 614 1001,8

KanadaKanada
13 060 1001,5
Maailm872 791 598
100


























Toitained[10]
ToitaineVäärtus
100 g kohta
Kalorsus86,0 kcal
Vesi76,05 g
Süsivesikud18,70 g
Tärklis5,70 g
Glükoos3,43 g
Valgud3,27 g
Kiudained2,0 g
Fruktoos1,94 g
Lipiidid1,35 g
Tuhk0,62 g
Sahharoos0,89 g
























Toiteelemendid[10]
ToiteelementVäärtus
100 g kohta

Kaalium (K)		270,00 mg

Fosfor (P)		89,00 mg

Magneesium (Mg)		37,00 mg

Naatrium (Na)		15,00 mg

Kaltsium (Ca)		2,00 mg

Raud (Fe)		0,52 mg

Tsink (Zn)		0,46 mg

Mangaan (Mn)		0,16 mg

Vask (Cu)		54 μg

Seleen (Se)		0,60 μg






























Vitamiinid[10]
VitamiinVäärtus
100 g kohta
A9,0 μg
B1155 μg
B255 μg
B31,770 mg
B423,0 mg
B5717 μg
B693 μg
C6,80 mg
E0,07 mg
K0,30 μg

Luteiin+
zeaksantiin
644,0 μg
β-krüptoksantiin
115,0 μg
Folaadid42,0 μg
































Aminohapped[10]
AminohapeVäärtus
100 g kohta
Glutamiinhape636 mg
Leutsiin348 mg
Alaniin295 mg
Proliin292 mg
Aspartaamhape244 mg
Valiin185 mg
Seriin153 mg
Fenüülalaniin150 mg
Lüsiin137 mg
Arginiin131 mg
Treoniin129 mg
Isoleutsiin129 mg
Glütsiin127 mg
Türosiin123 mg


Mais kultuuris |


Mais on kujutatud Angola, Grenada, Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil. Kuni 1992 oli mais kujutatud Roheneemesaarte vapil. Mais oli ka Moldaavia NSV vapil.[11]


Maisitaime vars kahe küpse tõlvikuga on kujutatud Horvaatia 1-lipase mündi reversil. Neid münte vermitakse alates 1993.


Stephen King on kirjutanud novelli "Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile.



Vaata ka |


  • 'Pioneer 1507'


Viited |




  1. ↑ 1,01,1 ""Harilik mais"". Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Kasutatud 28.12.2010.


  2. ↑ 2,02,12,2 www.fao.org Maize in human nutrition Vaadatud 28. detsembril 2010 (inglise keeles)


  3. ↑ "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 247


  4. ↑ 4,04,14,24,34,4 Eesti Entsüklopeedia, 6. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995


  5. ↑ 5,05,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org. Kasutatud 13.01.2015. Inglise.


  6. ↑ 6,06,1 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 249


  7. ↑ Tehnikaleksikon, lk. 298


  8. ↑ 8,08,18,28,38,4 „Head ja palju!” – Maisikampaania Nõukogude Eestis Eesti Loodus. Vaadatud 31. detsembril 2011


  9. ↑ ""Rohtsete energiakultuuride uuringud"". www.emu.ee, 2007. Tartu: Eesti Maaülikool. Failitüüp: PDF. Kasutatud 28.12.2010.


  10. ↑ 10,010,110,210,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov. Kasutatud 08.12.2010. Inglise.


  11. ↑ "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 172



.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em





Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mais&oldid=5179398"










Navigeerimismenüü


























(RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.276","walltime":"0.352","ppvisitednodes":"value":1463,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":14061,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":4682,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":9744,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 229.337 1 -total"," 44.93% 103.044 1 Mall:Taksonitabel"," 41.41% 94.972 1 Mall:Infokast"," 14.60% 33.481 10 Mall:PisiLipp"," 14.34% 32.891 1 Mall:Viited"," 12.39% 28.424 1 Mall:Commons"," 11.15% 25.565 1 Mall:Sõsarprojekt"," 9.71% 22.268 1 Mall:Äärekast"," 2.71% 6.221 4 Mall:Netiviide"," 2.21% 5.061 1 Mall:Riik/Argentina/lipp"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.038","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":923679,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1329","timestamp":"20190702180901","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Mais","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Mais","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q11575","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q11575","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2006-08-11T16:09:59Z","dateModified":"2018-12-27T08:48:01Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/95/Illustration_Zea_mays0_clean.jpg"(RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":133,"wgHostname":"mw1268"););
-

Popular posts from this blog

Canceling a color specificationRandomly assigning color to Graphics3D objects?Default color for Filling in Mathematica 9Coloring specific elements of sets with a prime modified order in an array plotHow to pick a color differing significantly from the colors already in a given color list?Detection of the text colorColor numbers based on their valueCan color schemes for use with ColorData include opacity specification?My dynamic color schemes

Image
Would it be easier to colonise a living world or a dead world? Postal services in Italy - Poste Italiane vs. Friendpost vs. GPS What is /dev/null and why can't I use hx on it? Why are engines with carburetors hard to start in cold weather? How to make a gift without seeming creepy? Without exposing his identity, did Roy help his parents with money so that they can afford to stay in their home? Does the Creighton Method of Natural Family Planning have a failure rate of 3.2% or less? How do I break the broom in Untitled Goose Game? Had there been instances of national states banning harmful imports before the mid-19th C Opium Wars? D&D Monsters and Copyright Is sleeping on the groud in cold weather better than on an air mattress? Transiting through Switzerland by coach with lots of cash quadratic equations on 2 by 2 matrices Always Lubricate Skewers? I pay for a service, but I miss the broadcast Iron-age tools, is there a way to extract heavy metals ...
Read more

Invision Community Contents History See also References External links Navigation menuProprietaryinvisioncommunity.comIPS Community ForumsIPS Community Forumsthis blog entry"License Changes, IP.Board 3.4, and the Future""Interview -- Matt Mecham of Ibforums""CEO Invision Power Board, Matt Mecham Is a Liar, Thief!"IPB License Explanation 1.3, 1.3.1, 2.0, and 2.1ArchivedSecurity Fixes, Updates And Enhancements For IPB 1.3.1Archived"New Demo Accounts - Invision Power Services"the original"New Default Skin"the original"Invision Power Board 3.0.0 and Applications Released"the original"Archived copy"the original"Perpetual licenses being done away with""Release Notes - Invision Power Services""Introducing: IPS Community Suite 4!"Invision Community Release Notes

Image
Internet forum softwarePHP software Internet communityPHPMySQLdatabase management systemInternet forumCharles WarnerMatt MechamJarvis Entertainment GroupIkonboardInvisionFreeAjaxIPS Community ForumsIPS Community Forumsthis blog entry Invision Community From Wikipedia, the free encyclopedia Jump to navigation Jump to search Invision Community Developer(s) Invision Power Services Stable release 4.4.6 / August 19, 2019 ; 34 days ago  ( 2019-08-19 ) Platform PHP / MySQL Type Forum software License Proprietary Website invisioncommunity.com Invision Community (previously known as IPS Community Suite ) is primarily an Internet community software produced by Invision Power Services, Inc. It is written in PHP and uses MySQL as a database management system. Invision Power Services sell applications that each can be bought and installed separately in addition to the Suite, the most widely known being the Internet forum software Invision Power Boar...
Read more

François Viète Contents Biography Work and thought Bibliography See also Notes Further reading External links Navigation menup. 21Google Bookspp. 75–77Google BooksDe thou (from University of Saint Andrews)ArchivedGoogle BooksGoogle BooksGoogle BooksGoogle booksGoogle Bookscc-parthenay.frL'histoire universelle (fr)Universal History (en)ArchivedAdsabs.harvard.eduPagesperso-orange.frArchive.orgChikara Sasaki. Descartes' mathematical thought p.259Google BooksGoogle BooksGoogle Bookspp. 152 and onwardGoogle BooksGoogle BooksScribd.comGoogle Books1257-7979Google BooksGoogle BooksGoogle BooksGoogle BooksGoogle BooksGoogle BooksGallica.bnf.frGoogle BooksGoogle Books"François Viète"Francois Viète: Father of Modern Algebraic NotationThe Lawyer and the GamblerAbout TarporleySite de Jean-Paul GuichardL'algèbre nouvelle"About the Harmonicon"cb120511976(data)1188044800000 0001 0913 5903n82164680ola2013766880073431702w6vt1sb70287374827140948071409480

Image
1540 births1603 deathsPeople from Fontenay-le-ComtePre-19th-century cryptographers16th-century French mathematiciansAlgebraistsFrench cryptographersUniversity of Poitiers alumni LatinSeigneurFrenchmathematicianprivy councillorHenry IIIHenry IVFontenay-le-ComteVendéeLa RochelleLe BusseauBarnabé BrissonmagistrateCatholic League of France.FranciscanPoitiersBachelor of LawsKing Francis I of FranceMary, Queen of ScotsHuguenotLyonJacques of Savoy, 2nd Duke of NemoursMouchampsVendéeCatherine de ParthenayastronomytrigonometryStevinKeplerGiordano BrunoCharles IX of FranceParthenayColignyCondéQueen Jeanne d’Albret of NavarreHenry IV of FranceJacques de ThouSt. Bartholomew's Day massacreAdmiral ColignyJacques, Duke of NemoursParliament of BrittanyRennesHenri, duc de Rohanmaître des requêtesHenry of NavarreHenry III of FranceFontenayBeauvoir-sur-MerNew AlgebraJoseph Juste ScaligerToursSpanishcipherWars of ReligionAloysius LiliusChristopher ClaviusAdriaan van Room...
Read more