Skip to main content

Friedrich Nietzsche Sisukord Elulugu | Tsitaate | Teosed | Kirjandus | Välislingid | NavigeerimismenüüFriedrich NietzscheTsitaatePrantsuskeelne portaalNietzsche teosed (inglise keeles)Nietzsche teosed (koos eluloo ja muu bibliograafiaga) vene keeles""Põhjast tuli valgus". Nietzscheaana ja regionaalajalooline mälu"

Friedrich NietzscheSaksa filosoofidSaksa klassikalised filoloogidSündinud 1844Surnud 1900


15. oktoober1844Röcken25. august1900WeimarLützeni1849Naumburgi1866Bonni ÜlikoolifilosoofiateaduskonnasLeipzigi ülikooliprofessorsüüfilisse1869BaselisHomeroseRichard WagnerigaFerenc LisztiTribschenisVierwaldtstätteri1870LiivimaalegiTartu ÜlikoolRaoul Richter18751876BayreuthiskristlustParsifaliselu22. mail18881901Elisabeth Förster-NietzscheHeinrich Köselitz1908












Friedrich Nietzsche




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




Friedrich Nietzsche u 1875


Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.




Sisukord





  • 1 Elulugu


  • 2 Tsitaate


  • 3 Teosed


  • 4 Kirjandus


  • 5 Välislingid




Elulugu |


Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. 1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis ta läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse.


1866 siirdus Nietzsche pärast paari semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal nakatus Nietzsche samal aastal süüfilisse.


Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne "Homerose ja klassikaline keeleteadus". Baselis tutvus ta Richard Wagneriga. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma.


1870 nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel kohalikus gümnaasiumis. Ent puhkev sõda katkestas ajutiselt Nietzsche õppetegevuse, kuna ta sõitis sellest osa võtma haigeravitsejana. Ta haigestus aga ise raskelt difteeriasse ja kõhutõppe, tuli rindelt jäädavalt tagasi ning jäi kauemaks põdema.


Nietzsche teadusliku tegevuse kuulsus oli nähtavasti ulatunud Liivimaalegi. Ka Tartu Ülikool oli teda professoriks kutsunud, nagu Raoul Richter oma Nietzsche-biograafias mainis, arvatavasti 1875. aasta ümber.





Firedrich Nietzche u 1868


1876 sai Nietzsche sisemiselt tugevnedes selgeks, et tema ja Wagneri ideed üksteisest järjest kaugenevad, ja sellal kui Wagner Bayreuthis süvendas oma usulis-askeetlikke meeleolusid ja kristlust taides, nagu see "Parsifalis" kristalliseerus, jõudis Nietzsche risti vastupidisele seisukohale, eitas askeesi, kristlust ja harrast andumust, ülistades elu ennast. Nietzsche kadus Bayreuthis äkki proovidelt ja linnast, kui valmistati ette Wagneri esimest suurt "pidumängu", tuli küll jälle tagasi etenduste ajaks, aga läks ka siis minema enne peo lõppu, et mitte kunagi enam sinna ilmuda.


22. mail 1888 oleks 5 aastat varem surnud Richard Wagner saanud 75-aastaseks. Selle aastapäeva puhul avaldas Nietzsche raamatu "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem".


1889. aastal lõi kolmanda staadiumi süüfilis välja ja Nietszche elas hoolealusena kuni oma surmani Weimaris 55-aastaselt.


1901 ilmus Nietzsche "Võimutahe" ("Der Wille zur Macht"), raamat, mille koostasid järelejäänud paberitest, ääremärkustest, visanditest ja katkenditest tema õde Elisabeth Förster-Nietzsche ja Heinrich Köselitz.


1908 oleks Nietzsche saanud 64-aastaseks. Samal aastal ilmus tema autobiograafia "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse".



Tsitaate |


"Inimene on miski, mida peab ületama!"

"Ma kaotasin sinu ja leidsin enda."

"Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks."


Teosed |


  • "Tragöödia sünd" (Die Geburt der Tragödie), 1872 (eesti keeles 2009, tõlkinud Anne Lill)

  • "Ajakohatud vaatlused", 1876

  • "Inimlik, liiginimlik. Raamat vabadele vaimudele" (Menschliches, Allzumenschliches. Ein Buch für freie Geister), 1878

  • "Koidupuna" (Die Morgenröte), 1881

  • "Lõbus teadus" (Die fröhliche Wissenschaft), 1882

  • "Nõnda kõneles Zarathustra" (Also sprach Zarathustra), 1883 - 1885 ; 1892 (eesti keeles 1932, 1993 ja 2006, tõlkinud Juhan Palla, järelsõna Johannes Semper)

  • "Sealpool head ja kurja" (Jenseits von Gut und Böse), 1886 (eesti keeles 2017, saksa keelest tõlk. Jaanus Sooväli, toim. Andres Langemets, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli, sari "Avatud Eesti Raamat", kirjastus Ilmamaa)

  • "Moraali genealoogiast" (Zur Genealogie der Moral), 1887 (eesti keeles 2015, saksa keelest tõlk. Andres Luure, toim. Tiiu Relve, järelsõna Jaanus Sooväli, sari "Avatud Eesti Raamat")

  • "Wagneri juhtum. Muusikuprobleem", 1888

  • "Puuslikehämarus" (Götzen-Dämmerung), 1889

  • "Antikristus" (Der Antichrist), 1895 (eesti keeles 1919 pealkirjaga "Vastkristlane", tõlk. U.L, 2002 pealkirjaga "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, 2007 "Antikristus", tõlk. Tiiu Mikenberg, kommentaarid ja järelsõna Jaanus Sooväli)

  • "Nietzsche contra Wagner", 1895

  • "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1901

  • "Võimutahe" (Der Wille zur Macht), 1906

  • "Ecce homo. Kuidas saadakse selleks, mis ollakse", 1908 (eesti keeles 1996, tõlkinud ja järelsõna: Jaan Undusk)


Kirjandus |



  • Friido Toomus, "Friedrich Nietzsche: üliinimese kuulutaja". Sari Suurmeeste elulood, nr 30, EKS, Tartu 1936


  • Joachim Köhler, "Friedrich Nietzsche ja Cosima Wagner: alistumise kool". Tõlkinud Toomas Huik. ER, Tallinn 1997


  • Stefan Zweig, "Friedrich Nietzsche". Tõlkinud Airis Erme, Athena, Tallinn 1998

  • Joachim Köhler, "Nietzsche viimne unenägu" (biograafiline romaan Nietzsche elu lõpuaastatest). Tõlkinud Tiina Aro. ER, Tallinn 2001


Välislingid |


.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em




  • Tsitaate

  • Prantsuskeelne portaal

  • Nietzsche teosed (inglise keeles)

  • Nietzsche teosed (koos eluloo ja muu bibliograafiaga) vene keeles


  • Mart Kivimäe, ""Põhjast tuli valgus". Nietzscheaana ja regionaalajalooline mälu" – Sirp, 10. veebruar 2006, lk 24




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Friedrich_Nietzsche&oldid=5253887"










Navigeerimismenüü


























(RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.124","walltime":"0.162","ppvisitednodes":"value":305,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":6948,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":261,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":0,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":3523,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 115.299 1 -total"," 74.42% 85.803 1 Mall:Toimeta"," 61.75% 71.194 1 Mall:Ambox"," 22.27% 25.673 1 Mall:Commons"," 21.29% 24.549 2 Mall:Sõsarprojekt"," 17.83% 20.559 2 Mall:Äärekast"," 3.03% 3.497 1 Mall:Vikitsitaat"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.065","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":904564,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1326","timestamp":"20190602135451","ttl":2592000,"transientcontent":false););"@context":"https://schema.org","@type":"Article","name":"Friedrich Nietzsche","url":"https://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche","sameAs":"http://www.wikidata.org/entity/Q9358","mainEntity":"http://www.wikidata.org/entity/Q9358","author":"@type":"Organization","name":"Wikimedia projektide kaastu00f6u00f6lised","publisher":"@type":"Organization","name":"Wikimedia Foundation, Inc.","logo":"@type":"ImageObject","url":"https://www.wikimedia.org/static/images/wmf-hor-googpub.png","datePublished":"2005-03-13T13:43:50Z","dateModified":"2019-03-27T09:22:18Z","image":"https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Nietzsche187a.jpg"(RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgBackendResponseTime":98,"wgHostname":"mw1273"););

Popular posts from this blog

Invision Community Contents History See also References External links Navigation menuProprietaryinvisioncommunity.comIPS Community ForumsIPS Community Forumsthis blog entry"License Changes, IP.Board 3.4, and the Future""Interview -- Matt Mecham of Ibforums""CEO Invision Power Board, Matt Mecham Is a Liar, Thief!"IPB License Explanation 1.3, 1.3.1, 2.0, and 2.1ArchivedSecurity Fixes, Updates And Enhancements For IPB 1.3.1Archived"New Demo Accounts - Invision Power Services"the original"New Default Skin"the original"Invision Power Board 3.0.0 and Applications Released"the original"Archived copy"the original"Perpetual licenses being done away with""Release Notes - Invision Power Services""Introducing: IPS Community Suite 4!"Invision Community Release Notes

Canceling a color specificationRandomly assigning color to Graphics3D objects?Default color for Filling in Mathematica 9Coloring specific elements of sets with a prime modified order in an array plotHow to pick a color differing significantly from the colors already in a given color list?Detection of the text colorColor numbers based on their valueCan color schemes for use with ColorData include opacity specification?My dynamic color schemes

Ласкавець круглолистий Зміст Опис | Поширення | Галерея | Примітки | Посилання | Навігаційне меню58171138361-22960890446Bupleurum rotundifoliumEuro+Med PlantbasePlants of the World Online — Kew ScienceGermplasm Resources Information Network (GRIN)Ласкавецькн. VI : Літери Ком — Левиправивши або дописавши її